Ajalugu

Kiviõli Keemiatööstuse OÜ ajaloost

1920 – 1944.a.

1920 – Mäeamet andis loa alustada luuretöid Saksa kapitalil põhineval „Põhja Paberi- ja Puupapivabrikul“ Sonda ja Püssi raudteejaama vahelisel maa-alal.

1922 – 22. märtsil andis see üle kõik õigused ja kohustused AS-le „Eesti Kiviõli“, mille peaaktsionäriks oli pank „G. Scheel ja Ko“ (juhatuse esimees Klaus Scheel) „G. Scheel ja Ko“ oli rahvusvahelise konsortsiumi „Mendelson ja Ko“ Eesti filiaal, viimane oli tihedalt seotud kontserniga „I. G. Farben- industrie“

1922 – hakati paigaldama seadmeid „Franz Krulli“ tehasest. Kogu Kiviõli toodang läks Saksamaale „I. G. Farbenindustriele“. Finantseerija Berliini pankuri Mendelsoni „Deutsche Bank und diskonto Gesellschaft“

1936 – Saksa firma „Lurgi“ hakkas valmistama põlevkivitöötlemise laiendamiseks mõeldud seadmete jooniseid ja projekte

1939 – „Eesti Põlevkivi“ ettevõtte direktor oli Keltser, kes sai uuesti tehase etteotsa 1941.a.

1941 – Loodi põlevkivi ekspluateerimise selts „Baltische Ölgesellschaft in Estland“ . Kasutati  „Lurgi“ seadmeid. Sõja ajal suurejooneline toimus  ehitustegevus, kõigist Euroopa maadest veeti kohale seadmeid.

Põlevkivitöötlemise tehnoloogia areng

Kiviõlis 1925-1926 esimesed katsed tunnelahjus

1929 lasti käiku 2 tööstuslikku tunnelahju summarse võimsusega 500 t/d

1937 lisandus veel 2 tunnelahju (700 t/d)

Sillamäel ehitati tunnelahjud 1928 (270 t/d) ja 1938 (500 t/d)

1931-1934 ehitati Kohtla-Nõmmele 8 “Davidsoni” pöörlevat horisontaalretorti võimsusega 25 t/d

1953 aastaks Kiviõlis 6 generaatorit, millele lisandus 1963.a. veel 2 generaatorit

1953 valmis Kiviõlis UTT katseseade (200 t/d)

1963 – Kiviõlis UTT-500, mis töötas kuni 1981

1980 ja 1984 käivitati Eesti SEJ-s 2 UTT-3000 seadet läbilaskevõimega ca 3000 t/d

V.Kattai andmetel on aastatel 1921-2002 kokku ümber töödeldud 178,2 milj tonni põlevkivi ja sellest saadud 23,4 milj tonni õli